Thursday, January 7, 2016

Mata Dalan Konfigurasaun Rede Local (LAN) no Sharing File & Printer iha Windows 7


I. INTRODUSAUN REDE
Baibain ita rona liafuan internet, dalaruma ita hanoin katak internet ne'ehanesan rede ne'ebe bo'ott
kompostu husi komputador barak Ou ba ema ne'ebe leigu (orang awam) internet baibain signifika
hanesan browsing, chatting no seluk tan. Komprensaun ne'e hanesan díariu hali'is ne'ebe lalos. Tamba
lolos ne'e hanesan koleksaun (kumpulan) husi redes ki'ik no bo'ot ne'ebe ligadu porakazu (secara) real-
time ou kontinua iha mundo. Iha sistema rede ida, iha ne'ebe komputador hotu fahe dadus (data) no
resources entre komputador ida no komputador seluk ho nune'e bele atinje efisiensia wainhira uja
teknologia, persija tebes ekipamentu spesifiku no instalasaun impesoál (tertentu).
II. TOPOLOGIA REDE
Objetivu husi rede mak, liga/junta redes ne'ebe depois ne'e iha ona rede refere nia laran atu nune
informasaun ou dadus sira bele transferensia husi fatin ida ba fatin seluk. Tamba kada empreza iha
hakarak ou nesesidades ne'ebe diferente, tan ne'e iha diferensia husi rede terminal-terminal ne'ebe bele
ligadu. Strutura Geometrika ne'e bolu dehan LAN Topologia.



Iha topologia modelu 6 mak hanesan tuir mai ne'e:
1. Bus
2. Ring
3. Star
4. Extended Star
5. Hierarchical topology
6. Mesh
Kada topologia ho karakteristiku ne'ebe diferente nomos iha vantagem no desvantagem. Topologia la
depende ba nia media no kada topologia baibain uja media hanesan tuir mai nee:
 Twisted Pair
 Coaxial Cable
 Optical Cable
 Wireless
Topologia fahe ba modelu rua maka hanesan Physical Topology no Logical Topology. Iha kraik ne'emak modelu-modelu Physical Topology.
2.1 Topologi Bus ou Daisy Chain
Topologia ne'e ho karakteristiku hanesan tuir mai nee:
 Hanesan fiu ida ne'ebe nia rohan rua ne'e taka metin, fiu ne'ebe naruk ne'e iha node-node
 Baibain uja tamba simples ba instalasaun.
 Signal liu husi fiu iha dalan rua no bele mos akontese collision(soke malu)
 Problema bo'ot wainhira fiu kotu. Karik ida kotu maka rede hotu paradu.
2.2 Topologi Ring
Topologia ne'e ho karakteristiku hanesan tuir mai nee:
 Iha franja/kabuar ne'ebe taka metin kontein (berisi) node-node
 Simple ba layout.
 Signal liu husi dalan ida deit (satu arah), atu nune'e bele evita wainhira akontese collision
 Problema: hanesan ho Topologia Bus
 Baibain topologia ring: La halo tuir fisikamente maibe realiza ho consentrator ida no visível
(kelihatan) hanesan topologia star.
2.3 Topologi Star
Topologia ne'e ho karakteristiku hanesan tuir mai ne'e:
 Kada node halo komunikasaun direita ho central node, trafiku dadus halai husi node ba
central node no fila fali..
 Fasil atu dezenvolve, tamba kada node iha fiu ne'ebe liga direita ba central node.
 Nia diak mak, wainhira fiu node ida kotu la fo impaktu ba sira seluk..
 Bele uja fiu ne'ebe “lower grade” tamba bele maneja traffic node ida deit, baibain uja fiu
UTP.
2.4 Topologi Extended Star
Topologia Extended Star hanesan dezenvolvimentu kontinuasaun husi topologia star ne'ebe ho nia
karakteristiku la ses dok ho topologia star maka : Kada node halo komunikasaun ho sub node, entretantu sub node halo komunikasaun ho
central node. Trafiku dadus liu husi node ba sub node deepois kontinua ba central node no fila
fali.
 Utiliza ba Rede ne'ebe skalaun bo'ot no preciza koneksaun barak ou liu kapasidade maximu
husi koneksaun.
 Benefisiu: Se karik fiu ida sub node kotu maka sub node sira seluk sei la interompe, maibe
sekarik central node maka kotu node hotu-hotu iha ninia sub node sei kotu.
 Labele uza fiu ne'ebe ho kualidade “lower grade” tamba sei utiliza trafiku husi node ida deit,
tamba komunikasaun entre node ida ba node seluk preciza lupidu (hop) dala barak.
2.5 Topologia hierarchical
Topologia ida ne'e bain-bain bolu hanesan topologia tree (aihun). Dezenu hanesan topologia
extended star ne'ebe ligasaun liu husi sub node iha central node ida. Topologia ne'e bele suporta diak
rede baseband nomos rede broadband signaling no bele mos suporta ho diak contention ou token bus
access.
2.6 Topologia Mesh
MESH topologia dezenu ho monta linha entre stasaun-stasaun.
MESH ida ne'ebe hanesan ‘fully-connected mesh’ katak rede ida ne'ebe iha terminal ida-idak
koneksaun direita ho terminal sira seluk.
Bain-bain utiliza ba rede komputador ki'ik. Topologia ne'e teoriamente bele maibe iha pratika sei la
beneficia no preciza orsamento ne'ebe bo'ot atu implementa.Topologia MESH iha ninia nivel redundancia ne'ebe a'as nune'e sekarik iha link/linha ida mak a'at
stasaun sira seluk buka link/linha seluk ne'ebe diak atu konekta ba.
Ilustrasaun 1: Tipu topologia
Enkuantu Logical Topology maka FDDI, Token Ring, no Ethernet.
III. TIPU HUSI REDE
Iha rede iha papel tolu (3) ne'ebe lao. Primeiru mak client/kliente. Papel ne'e nudar utilzador maide
la
fo rekurusu (sharing), informasaun, no sel-seluk tan. Papel segundu hanesan peer, mak
client/kliente ne'ebe fo rekursu para fahe ba client/kliente seluk no mos uza rekursu ne'ebe iha husi
client/kliente seluk (peer to peer). No papel ikus mak sai nuudar server/servidor, ne'ebe fo rekursu
ho maksimal para client/kliente bele uza maibe la uza rekursu ne'ebe client/kliente iha. Iha karik
ne'e sei iha esplikasaun tipu-tipu rede ne'ebe iha tuir nia eskala.
3.1 MAN (Metropolitan Area Network)
Metropolitan Area Network mak rede komputador ida ne'ebe halo ligasaun liu husi rua (2) ou liu Local
Area Network maibe la liu husi cidade/municipiu, ou area metropolitan espesifiku.
3.2 WAN (Wide Area Network)
WAN (Wide Area Network) mak grupu husi LAN no/ou Workgroup ne'ebe liga malu uza
ekipamentus komikasaun modernu no rede internet ne'ebe inklui area geografia luan, husi/ba
office/edifisiu central no edifisiu kiik seluk, ou bele mos entre edifisiu ki'ik. Ho sistema rede ne'ebe
tranfer/troka malu dadus entre edifisiu bele halo ho lais no baratu. Sistema rede ne'e bele uza rede
internet ne'ebe iha ona, para halo koneksaun entre edifisiu central no edifisiu kiik ou ho PC Stand
Alone/Notebook ne'ebe municipu ou nasaun seluk.3.3 LAN (Local Area Network)
LAN (Local Area Network) mak grupu ida husi komputador, ne'ebe iha komputador balun
(client/kliente) no 1 unidade komputador ba banku de dadus (server). Entre kliente ida-idak ou kliente
no servidor bele fahe informasaun ba malu, bele uza printer ne'ebe koneksaun ba iha komputador sira
hotu iha rede/jaringan LAN ida.
3.4 GAN (Global Area Network)
Global Area Network dezenvolve husi ema ou grupo barak nune'e maka laiha definisaun kona ba GAN
ne'e rasik. Maibe, geralmente GAN katak modelu ida ne'ebe ninia fungsaun atu suporta komunikasaun
mobile inklui LAN wireless koberta mos area satelite ho seluk-seluktan.
3.5 Intranet
Intranet hanesan koleksaun husi rede protokolu ne'ebe interligadu ba malu no utiliza internet protokolu
bazeia ba IP hanesan web browser, no seluk-seluktan. Diferencia entre Intranet ho Internet maka
Intranet servi organizasaun balu-balun deit, no administra husi administrador rede no taka-an husi rede
liur. Intranet bain-bain hanesan rede lokal husi organizasaun ou grupo balun.
3.6 Internet
Internet katak rede/jaringan lubuk ida ne'ebe halao interligado ba malu no espalhadu ba mundo
tomak. Iha rede ida ne'e servi normalmente limitadu hanesan tuir mai: FTP, E-Mail, Chat, Telnet,
Conference, News Group, Mailing List. Normalmente mos rede ida ne'e utiliza protokolu ho naran
TCP/lP, mesmu husi ida ne'e parte balu maka utiliza modelu seluk hanesan lPXNovell Netware,
NetBios, no seluk-seluktan.
Iha feramenta/material balu mak utiliza hodi kria rede/jaringan, feramentas sira ne'e sempre utiliza
iha Edifisiu ou kompania bo'ot sira, feramentas sira ne'e mak hamesan tuir mai:IV. Equipamentus hodi suporta konfigurasaun LAN
4.1 UTP (Unshielded Twisted Pair)
Fiu UTP (Unshielded Twisted Pair) babain ona uza iha instalasaun rede komputador. Fiu ne'e iha nia
laran iha fiu par 4 ne'ebe bobar kada par (twisted). Fiu ne'e la iha nia kulit atu proteje (unshilded). Fiu
UTP fasil atu uza, medida ki'ik, no preseu baratu liu duke fiu seluk. Fiu UTP sensitivu ba interferensia
elektrisidade husi sasan seluk ne'ebe besik.
Ilustrasaun 2: UTP Cable Cat5
4.2 Crimping Tools
Crimping tools nia funsaun ko'a, halo rapidu no hametin fiu UTP durante halao instalasaun rede.
Ilustrasaun 3: Crimping Tools4.3 LAN Tester
LAN Tester hanesan tools (sasan) ne'ebe uza para koko fiu UTP ne'ebe monta ona iha konektor RJ-45.
Ilustrasaun 4: LAN Tester
4.4 Konektor RJ-45
Konektor RJ-45 uza para halo komunikasaun komputador iha rede. Ida ne'ebe fiu no konektor ne'e liga
malu husi LAN Card ba Router ou ba switch/hub, para komputador bele fahe informasaun (dadus) no
Internet ho komputador seluk iha rede hanesan.
Konektor RJ-45 ne'e iha 2 tipu konfigurasaun, tuir ekipamentus ne'ebe atu halo ligasaun hanesan tuir
mai :
Ilustrasaun 5: Konektor RJ-45
4.4.1 Straight Through Configuration
Tipu fiu ida ne'e babain uza para halo ligasaun ba ekipamentus rede ho nivel ne'ebe diferente. Hanesan
exemplu bainhira ita halo koneksaun husi PC ba rede komputador iha office/edifisu liu husi switch.
Fiu tipu ne'e geralmente uza no fasil liu iha nia konfigurasaun bainhira monta ba konektor RJ-45. Tuir
mai konfigurasaun coloridu fiu ba tipu konektor RJ-45 Straight Through:Ilustrasaun 6: fiu Straight
4.4.2 Cross Over Configuration
Tipu fiu ne'e babain uza para halo ligasaun entre ekipamentus rede rua (2) ho nivel hanesan, exemplu
koneksaun entre PC ho PC, ou PC ba AP Radio, Router ba router. Tui mai konfigurasaun fiu ba
konektor RJ-45:
Ilustrasaun 7: fiu Cross4.5 Enderesu IP
Ekipamentus-ekipamentus ne'ebe iha sistema rede bezeia ba TCP/IP rekunese husi Enderesu IP
(Internet Protocol). Ekipamentus rede jaringan hanesan komputador no ekipamentus seluk, tenke iha
Enderesu IP espesifiku para rekunese iha rede .
Enderesu Ipv4 halo reprezentsaun iha fromatu “dotted decimal”. Total numeru 32 bit ne'ebe fahe sai
grupu haat (4) (bolu octet), ne'ekada grupu kompostu husi numeru biner 8 bit. Ne'e hanesan
implementasaun Enderesu IP ne'ebe babain bolu Ipv4.
Exemplu:
11000000.10101000.01100100.01100111
Kuaze ema la toman uza numeru biner, sira toman liu ho numeru desimu, ne'e para hafasil bainhira
le'e, ema kunese Enderesu IP iha leten hanesan tuir mai:
192.168.100.103
Binary Desimu
- - - - - - - - - - -
11000000 :192
10101000 :
168
01100100 :100
01100111 : 103
4. 5.1 IP(v4) Addresing
Komprende IP adrressing hanesan pontu prinsipal molok ita estuda IP routing ne'ebe ita sei estuda
hotu.
IP addressing nia funsaun para host ida iha rede bele halo komunikasaun ho host seluk iha rede.
Antes komprende formatu IP(v4) address hanesan numeru 32 bit, ita presiza hatene konseitu
“Network” no “Host” iha IP addressing no nia klase Enderesu IP .
Hare ilustrasaun tuir mai ne'ebe hatudu exemplu Enderesu IP ida (192.168.10.1).
192
Network
168
10
1
Host
Network address : Valor uniku ne'ebe identifika grupu rede. Kada ekipamentus iha rede ne'ebe
hanesan tenke hetan network address ne'ebe hanesan hotu.Host address
: Bele bolu mos node address; hanesan valor uniku ne'ebe identifika kada
ekipamentus iha rede nia laran. Valor tenke espesifiku tamba halo identifikasaun individual ba
ekipamentus iha grupu network.
Para identifika Network ho Host Enderesu IP ida, ita tenke komprende klase Enderesu IP .
4.5.2 Klase Enderesu IP
Para halo fasil administrasaun, dezenu, no skema Enderesu IP iha rede, ita presiza klarifika Enderesu
IP ba iha klase diferente.
Tuir ba baze, ita kunese lima (5) klase Enderesu IP, mak hanesan klase A, B, C, D no E. A, B, no C
hanesan klase ne'ebe importante liu.
KLASE A
NETWORK
HOST HOST HOST
NETWORK HOST HOST
NETWORK NETWORK HOST
KLASE B
NETWORK
KLASE C
NETWORK
Maneira fasil liu atu hatene klase Enderesu IP mak hare nia valor octet PRIMERU (ou valor 8 bit
primeru) ne'ebe Enderesu IP iha. Hanesan esplikasaun tuir mai :
 Klase A :
Enderesu IP klase A iha range Enderesu rede : 0-127
Ezemplu:
123.12.10.3
Hare Octec Primeiro Enderesu IP, iha valor "123" valor tama ba range 0-127 mak 123.12.10.3 hanesan
klase A.Nota :
Enderesu hahu husi "127" hanesan loopback Enderesu, ita la presija halo Enderesu host normal.
tamba nune'e, iha klase A ita iha opurtunidade fo valor 0-126..
Total host ne'ebe bele forma husi klase A mak hanesan:
2 24 – 2 = 16.777.214
 Klase B
Enderesu IP klase B iha range Enderesu rede : 128-191
Ezemplu
143.12.10.3
Total host ne'ebe bele forma husi klase B mak hanesan:
2 16 – 2 = 65.534
 Klase C
Enderesu IP klase B iha range Enderesu rede :192-223
Ezemplu
192.168.10.3
Total host ne'ebe bele forma klase C mak hanesan :
2 8 – 2 = 254
4.5.3 Enderesu IP Privadu
Enderesu IP bele tau hamutuk hanesan Enderesu IP privadu (Private IP Address), ida ne'ebe sei la tau
iha rute haleu internet..
Enderesu IP sira ne'e iha range hanesan tuir mai:10.0.0.0 - 10.255.255.255
172.16.0.0 - 172.31.255.255
192.168.0.0 - 192.168.255.255
IV. KONFIGURA ENDERESU IP STATIC IHA WINDOWS 7
Para bele liga ba rede lokal, ita presiza konfigura Enderesu IP (static) ba kada komputador iha rede
lokal refere. Tuir mai oinsa konfigura Enderesu IP iha Windows 7 :
1. Hare fila fali fiu rede ne'ebe liga ona ba komputador no rede lokal
2. Klik Menu Start → Control Panel
Ilustrasaun 8: Control Panel
3. Iha pajina Control Panel, klik View network status and taskIlustrasaun 9: Network Status
and Task
4. Tuir mai iha janela parte karuk, klik Change adapter settings para halo konfigursaun ba
Network Adapter .
Ilustrasaun 10: Adapter
Setting5. Tuir mai
mosu jenela “Network Connections”. Klik liman loos iha interface Local Area
Connection → Properties
Ilustrasaun 11: Adapter
Setting
6. Iha jenela tuir mai hili tab Networking → Internet Protocol Version 4 (TCP/Ipv4) →
Properties
Ilustrasaun 12: Connection
Properties
7. Depois prienxe Enderesu IP iha IP address : 192.168.1.1 no nia Subnet mask : 255.255.255.0,
hanesan ilustrasaun tuir mai, depois klik butaun OK.Ilustrasaun 13: Setting IP
8. Para bele hatene komputador halo ligasaun ba rede lokal, halo ping ba Enderesu IP refere husi
komputador seluk iha rede lokal. Ketik ping 192.168.1.1 -t iha CMD
V. SHARING FILE IHA REDE LOKAL
Ho metodu ne'e transfere file no folder lais liu to'o 10mb - 15mb/s, tamba rede lokal hanesan fontes
rede ne'ebe diak liu ba transfere dadus. Tuir mai etapa sharing file no folder iha windows 7 :
1. Klik liman loos iha Folder ne'ebe atu sharing (fahe) → Klik Properties
Ilustrasaun 14: Sharing File2. Iha Janela Windows App Properties Klik tab Sharing → Klik Network and Sharing Center
Ilustrasaun 15: Windows App
Propesties
3. Halo konfigurasaun tuir opsaun iha ilustrasaun iha kraik → Klik Save ChangesIlustrasaun 16: Sharing Options
4. Fila fali ba janela Windows App Properties → Iha tab Sharing klik ShareIlustrasaun 17: Windows App
Properties
5. Troka Permision level tuir nesesidade → Klik Share → Klik Done
Ilustrasaun 18: File sharing
Ilustrasaun 19: File Sharing
6. Tuir mai maneira assesu folder ne'ebe share (fahe) ona iha rede lokal liu husi komputador seluk
iha rede → Klik Menu Start → Ketik run iha dialog box “ Search Programs and Files”→
Hili no klik run → Ketik Enderesu IP refere hensan tuir mai //192.168.1.1Ilustrasaun 20: File Sharing
7. Ilustrasaun tuir mai hatudu resultadu husi File Sharing refere
Ilustrasaun 21: File Sharing
VI. KONFIGURA PRINTER SHARING
Iha windows 7 mos iha funsaun para share (fahe) printer ba komputador seluk iha rede lokal, tuir mai
nia etapa para sharing (fahe) printer iha Windows 7 :
1.
Klik Menu Start → Klik Devices and PrintersIlustrasaun 22: Printer Sharing
2.
Klik liman loos ba Printer ne'ebe atu sharing (fahe) → Klik Printer Properties
Ilustrasaun 23: Printer Sharing
3.
Iha jenela Printer Properties, klik tab Sharing → fo marka cek ba Share this printer →hakerek naran printer share iha kotak Share name → klik butaun OK.
Ilustrasaun 24: Printer Sharing
4. Kliente asesu ba Printer Sharing
Tuir mai maneira uza printer ne'ebe share (fahe) ona iha rede lokal liu husi komputador seluk iha
rede → Klik Menu Start → Ketik run iha dialog box “ Search Programs and Files”→ Hili no
klik run → Hakerek Enderesu IP refere hanesan tuir mai \\192.168.1.1
Ilustrasaun 25: Printer Sharing
Ilustrasaun 26: Printer Sharing
Mak ne'e deit Manual kona ba Kuinecementu Baziku LAN no Konfigurasaun iha Windows

6 comments :

  1. obridado ba maluk ne'ebe mak oferese ona blog ida ne'e atu bele le'e referensia balu.

    ReplyDelete
  2. obridado ba maluk ne'ebe mak oferese ona blog ida ne'e atu bele le'e referensia balu.

    ReplyDelete
  3. Mata Dalan Konfigurasaun Rede Local (Lan) No Sharing File And Printer Iha Windows 7
    Data:Blog.Title/> >>>>> Download Now

    >>>>> Download Full

    Mata Dalan Konfigurasaun Rede Local (Lan) No Sharing File And Printer Iha Windows 7
    Data:Blog.Title/> >>>>> Download LINK

    >>>>> Download Now

    Mata Dalan Konfigurasaun Rede Local (Lan) No Sharing File And Printer Iha Windows 7
    Data:Blog.Title/> >>>>> Download Full

    >>>>> Download LINK oA

    ReplyDelete
  4. Obrigadu barak ba maluk esplika ona referensia

    ReplyDelete
  5. Matenek nain nebe mak kria rede lan

    ReplyDelete