Monday, October 31, 2016

Kuinece Domain no Hosting Website

1. Introdusaun
Konyesementu kona ba  domain no hosting. Website ida kompostu husi buat 3 maka hanesan:
Domain : naran / enderesu website
Hosting : fatin atu rai ou quarda file husi  website
Dezenu : Aparensia ou modelu website
Kuandu laiha buat 3 iha leten ne’e website sei labele asesu husi rede internet.
Hanesan ita kompara ho mundu realidade katak website ne’e hanesan uma ida. Domain maka enderesu husi uma ne’e no hosting maka rai no dezenu maka modelu husi uma ne’e rasik.

2. Domain
Domain hanesan naran uniku ne’ebe uza atu kuinece naran husi servidor.
Nomeasaun domain maneja husi  organizasaun ida naran Internet Corporation for Assigned Names and Numbers(ICANN).
Domain fahe  ba parte 3 maka hanesan:
Domain TLD (Top Level Domain) : katak  domain-domain ne’ebe  popular ou kuinecidu liu utiliza iha mundu hanesan .tl, .com, .org, .net, .info no extensaun sira seluk.
Second Level Domain : katak domain level 2 ezemplu maka hanesan  tosc.tl (tosc=second level domain, .com = top level domain). Iha Timor-Leste ita mos konyese domain hanesan .com.tl, .org.tl, .edu.tl, no extensaun sira seluk.
Lower Level Domain : bain-bain konyese hanesan subdomain. ezemplu demo.fdsl.tl, blog.likisahosting.net, nst.
Tipo husi domain bazeia ba  Top Level Domain. Katak fahe tuir divizaun naran domain ida-idak nian mak hanesan tuir mai:

Friday, August 5, 2016

Uza Internet: Matadalan ba Labarik no Foinsa’e sira

Uza internet ne’e hanesan divertimentu ida. Haksolok no keta haluha atu asegura katak ita seguru. Imi bele halo buat barak furak ho internet. Imi bele halimar jogus, imi bele koalia ho imi nia belun sira, hasoru belun foun sira no asesu ba informasaun importante sira. Foinsa’e Timor-oan barak mak utiliza internet ba Facebook, What’s App, Twitter, Skype no aplikasaun sira seluk ne’ebe hanesan. Imi iha direitu atu goza no esplora buat hotu ne’ebe mundu dijital oferese! Maibe imi mós presiza hatene katak, husi internet imi bele asesu ba buat ruma mak imi lagosta iha interner, hanesan imajen no istoria sira mak bele konfuza imi no bele mós halo imi hakfodak. Imi nia kolega sira no adultu sira mak imi konfia sira laos ema mesak mak iha mudu dijital ne’e. Infelizmente intenet mós utiliza husi ema sira ne’ebe ladiak ka ema sira ne’ebe ho intensaun aat, prejudika, abuza ka goza imi ka ema seluk. Bainhira utiliza internet imi presiza hatene regra baziku sira atu bele asegura imi nia aan rasik no ema seluk. Imi iha direitu atu utiliza internet ho seguru no tau imi nia limitasaun rasik. Koko atu halo diak ho ema seluk nudar o mós gosta ema seluk atu halo diak ba o. Sai ema matenek, responsabilidade liu husi online ne’ebe seguru, no iha moris lolos nian! Defini ita nia limite rasik 1. Asegura nia privasidade, imi nia familia no imi nia kolega sira. Koko atu labele hato’o ka hatete sai barak liu informasaun privadu konaba ita nia aan rasik ka ema seluk ne’ebe besik ho ita, inklui ita nia familia. Imi la hatene se-se de’it mak bele asesu ba informasaun liu husi online. 2. Karik imi uza hamutuk situs rede sosial utiliza regras privadu hodi asegura imi nia perfil online atu nune’e so ita nia belun sira deit mak bele haree. Karik posivel, duke uza ita nia naran lolos, ita tenke utiliza ita nia naran istimada ne’ebe lolos mak ita nia belun sira koñese.

Wednesday, March 30, 2016

Tips Seguro Wainhira Utiliza Internet

Sempre koidadu no responsivu iha interaksaun online tomak. - Proteje ita nia informasaun pesoal no identidade. Labele fahe identifikasaun no informasaun privadu. Hanoin saida mak ita fahe online ema seluk bele kopia no fahe iha situs publiku. 1. Tenki krítiku ho buat ne’ebe mak ita lee no haree iha online. 2. Aplika konfirasaun privada ba foto no imajen sira mak ita fahe liu husi Facebook; koñese ita nia kolega online sira; labele koalia ka hamaluk ho ema deskoñesidu iha rede sosial. 3. karik sira laos ida mak ita haree ne’e! 4. Hatudu ita nia hahalok diak no respeita ema. 5. Karik ita atu hasoru belun ruma husi online, tenki ba ho ema boot ruma no hasoru malu iha fatin publiku. 6. Husu konsellu ba ema adultu, bainhira ita hasoru buat ruma ne’ebe laloos no konfuza ita. Hanoin ba katak: buat hotu ne’ebe lao online hela nafatin hanesan online!

Thursday, January 7, 2016

Mata Dalan Konfigurasaun Rede Local (LAN) no Sharing File & Printer iha Windows 7


I. INTRODUSAUN REDE
Baibain ita rona liafuan internet, dalaruma ita hanoin katak internet ne'ehanesan rede ne'ebe bo'ott
kompostu husi komputador barak Ou ba ema ne'ebe leigu (orang awam) internet baibain signifika
hanesan browsing, chatting no seluk tan. Komprensaun ne'e hanesan díariu hali'is ne'ebe lalos. Tamba
lolos ne'e hanesan koleksaun (kumpulan) husi redes ki'ik no bo'ot ne'ebe ligadu porakazu (secara) real-
time ou kontinua iha mundo. Iha sistema rede ida, iha ne'ebe komputador hotu fahe dadus (data) no
resources entre komputador ida no komputador seluk ho nune'e bele atinje efisiensia wainhira uja
teknologia, persija tebes ekipamentu spesifiku no instalasaun impesoál (tertentu).
II. TOPOLOGIA REDE
Objetivu husi rede mak, liga/junta redes ne'ebe depois ne'e iha ona rede refere nia laran atu nune
informasaun ou dadus sira bele transferensia husi fatin ida ba fatin seluk. Tamba kada empreza iha
hakarak ou nesesidades ne'ebe diferente, tan ne'e iha diferensia husi rede terminal-terminal ne'ebe bele
ligadu. Strutura Geometrika ne'e bolu dehan LAN Topologia.